Olen põline pärnakas, kes  enamuse lapsepõlve suvedest sai veeta maal vanaema juures. Arvan, et sealt lehmade, lammaste ja kanade keskelt ongi pärit soov elada maal, linnulaulus ja värskes õhus.

Peale gümnaasiumi lõpetamist tegin tiiru suurde linna, õppisin seda ja teist, töötasin ja elasin. Pärast Tartus Maaülikoolis looduskaitse eriala lõpetamist asusin tööle riigiametisse looduskaitsjana  Ida-Virumaal, mõne aja pärast tekkis võimalus Pärnumaale talu osta ja suure ringiga tagasi kodumaile asuda. Kui talumajapidamine kasvas  liiga suureks ja kihk taimeraviga tegeleda ka, tegin otsuse ametist lahkuda ja oma unistusi realiseerima hakata. Ise nimetan seda oma väikeseks keskeakriisiks, mida ei ole pidanud veel kahetsema.

Kokkuvõtlikult olen siis hariduselt trükimonteerija, mööblirestauraator, arborist, looduskaitsja, herbaatik, elu kutselt naine, ema ja talu perenaine. Kuidagi on nii läinud, lapsena tahtsin saada lihtsalt metsavahiks ja vanaemaks 🙂

Olles ise olnud aastaid oma kätega ja mitmesuguste allergiatega hädas, pean väga vajalikuks puhta toidu ja kosmeetika vajalikkuse teadvustamist. Arvan, et meie looduses on meie tervisele kõik vajalik olemas, iga taim  millekski kasulik. Tervena olemiseks on vajalik hoida oma meel puhas, elada oma südametunnistuse järgi ja loodusega kooskõlas.

Minu valmistatud tooted on igal juhul minu enda ja mu pere peal katsetatud. Parimaid tooteid olen julgenud Usina Aedniku märgi all teistelegi pakkuda.
Toodete valmistamisel olen lähtunud vanaemade tarkusest ja traditsioonilisest loodusravist, püüdes samal ajal olla kursis ka järjest uuemate uuringutega ravimtaimede keemilise koostise ja nende mõjude kohta.

Kasutan  põhiliselt taimi, mis kasvavad minu kodu ümbruses metsas ja heinamaal või  on minu aias oma kasvamise leidnud.

Usin Aednik minu jaoks on Loodus ise. Oma võimsuses, külluses, loogilisuses, kordumises ja kordumatuses, päikesekuumuses ja sätendavas täiskuuhärmas. Me võime teda painutada, alla suruda, pügada ja segamini keerutada, kuid õhtu lõpuks läheb ikkagi nii, nagu Tema on otsustanud.

Mina ise olen üsna korrapäratu aednik, armastan kulgeda pigem loodusega ühes rütmis ja olen sellest lummatud. Naudin kui taimed minuga rääkima tulevad, katsetan erinevaid tehnikaid ja võimalusi loodusest mulle vajaliku saamiseks, talle võimalikult vähe survet avaldades. Vaatlen päikesetõuse ja -loojanguid, tähistaevast ja möödaruttavaid pilvi.

Puhas õhk ja vesi on kõige aluseks, kui need ära võtta, ei ole loodus võimeline lõputult puhastuma ja me hävime. Maal pole meist mõneti sooja ega külma, kuid kogu see ilu on ju justkui inimese pärast siin, seega oleks väga inetu seda hävitada.

Tarbime targalt, elame loodusega ilma seda rikkumata, tunneme rõõmu nii ämblikust kui liblikast, ei karda herilasi ega kimalasi, saadame oma armastuse tagasi universumile ja püüame võimalikult palju olla õnnes ja headuses. Vaadake päikest- tema sära paneb siin Põhjamaal kõik särama- või väikesi lapsi, kelle selge silmavaade ja omakasupüüdmatu naer on meile eeskujuks. Leia üles oma sisemine õnnelind ja lase sel laulda ja kõrgustesse tõusta. Rõõm teeb ilma ilusamaks ja pimedus taandub 💚