Kaunis suvi algas juba juunis. Palav ja kuiv, putukaid täis. Aia jaoks liiga kuiv, aga eksootiline ja meeliülendavalt soojade öödega eputav. Nauding meie tavalise vesise juuniga võrreldes. Tuliste maasikate järele lõhnav.

Liiv paljaste varvaste vahel, mändide alune vaigulõhnase kuivanud maa krõbin ja rohtukasvanud kraavid kodustest orhideedest pakatamas. Angervaksa uim ja näljased parmud, asu ei kusagil.

Naistepuna, ristiku ja madara järele lõhnavad niidud hommikul kastet hingamas. Põldmari oma valevaid õiekesi teeservades kibekaredalt kaitsmas, tõmmates säärtele verevaid jutte…

Tohutu õitsemine paneb tegutsema, korjamine ja destilleerimine, kuivatamine ja kastmine, tuule tulemise nautimine ja lehesahin. Retked metsa, kuhu isegi koer enam ei taha. Aga truu loom ikka tuleb ja leiab endale veel ka mõne lombi jahutuseks.

Lapsepõlves olid kõik mu suved sama kuumad. Pruuniks päevitunud linalakk, kõik jooksud paljajalu, kivid rannas ja maasikad metsa all üle loetud. Avastan seda maailma uuesti.

Selline suvi võiks jätkuda kuni küllastumiseni. Et tahaks jälle pimeduse ja vihmaga elada ning ahju kütta.

Nõgesel on kohati juba seemned valminud, põdrakanep on täies õies ja ootab korjamist. Või siis õitseb lihtsalt vaadet kaunistades edasi. Pean end harjutama, et suvi ei olegi puhkamise aeg vaid kõige kiirema tegutsemise aeg. Roiutav palavus töötegemisele muidugi kaasa ei aita, aga kui töö justkui polegi töö, leiad selle aja ja varjulise koha. Kõige õitsemise ajal suudad ka ise õitseda. Ja saad toitu päikeselt nagu kõik õied 🙂

Lilleveest ehk taime hüdrosoolist ei osanud ma enne midagi arvata, kui Irje juures Herbaatikute kooli läksin ja tema oma imeliste vetega kohale ilmus. Proovisin ühte ja teist õievett ja ilmselt sattusin sõltuvusse. See armas päikesest köetud energia taime hüdrolaadis on, uskumatu küll- tugev ja toimiv. Leia ainult endale sobiv taim.

Hüdrosoolide valmistamise käigus muundub allikavesi kuumuse mõjul läbi taimede uueks taime energiat kandvaks veeks. Alkeemialabor kirjeldab seda protsessi tabavalt kui loodusest inspireeritud alkeemilist protsessi, mille käigus toimub algmaterjali transformatsioon uuele kujule.

Hüdrosoolid ehk taimsed destillaadid koosnevad destilleeritud vees lahustunud eeterlike õlide osakestest ja destilleeritava taime kudedes peituvast rakuveest, sisaldades ühtlasi taime parandavat eluenergiat ja tervendavaid omadusi. Tähtis on, et taimed oleksid korjatud puhtast loodusest või kasvatatud mürke kasutamata ning hüdrosoolile ei oleks lisatud mingeid lisaaineid.

Olen varemerohu hüdrosooliga valutavat kaela ravinud, angervaksaga häid mõtteid tekitanud, lutserniga kortse silunud, piparmündiga kuuma nahka jahutanud, nurmenukuga südamevalu leevendanud ja melissiga lapsi magama pannud. Raudrohuga haavu ravinud, naistepunaga närve rahustanud, põdrakanepist julgust otsinud ja nõgesega juuksekasvu turgutanud. Taimedes on uskumatu vägi. Ja millised õrnad aroomid! Iga destillatsioon annab ka pisukese koguse eeterlikke õlisid, esimesel piparmündivee valmimisel istusin õhtu otsa destillaatorist tilkuva vee juures nuusutades. Ja jälle imestades, kuidas on see võimalik 🙂

Muidugi on see äärmiselt aeganõudev tegevus, aga see on andnud mulle võimaluse oma päevi alles koidikul lõpetada ja neid pehmeid sumedaid öid nautida. Taeva värvidemängud loojangul, vargselt metsaveerest hiiliv uduviirg, idataevas juba sama tõusev päike valgust heitmas. Helkivad ööpilved justkui taevalaotuses hingamas. Üksiku linnu müstilised huiked hämarusest hädaldamas millegi pärast, mis on varjunud hetkeks tumedale karjamaale. Enne pööripäeva laulsid linnud öö läbi…

Tunned kuidas kaks maailma saavad kokku ja neil on justkui ükskõik. Üks Kõik. Aga sa oled seal olemas. Vabanemine ja vabadus, kõigega koos. Suvi ei ole magamise aeg 🙂