18. veebruar -25 ^o C

Kärekülm päikesetõus lume sätendavalt kristalses sinas. Suur ja kuumavoranž päike metsaviiru tagant tõusmas, valus vaadata. Nagu juba tuhandeid aastaid. Siinsamas nii kaunis, nii õige. Nii oma.

Taevas nii siniselt jäine nagu ainult särav-valge lumega olla saab.

Unustad korraks selle segase aja ja maailma. Oma naiivsuses olin unustanud…

Öine tähekribu mustas laotuses ja upakil noorkuu uinunud lumega kaetud karjamaad paitamas- parandamatu romantik. Öökulli hõiked metsast kajamas. Ajad lapsedki õue seda krõbedat kaunist ööd vaatama ja loodad, et nad ka kunagi aastate pärast naudivad selliseid hetki.

Veebruar võib pingutada palju tahab, peale teda saabub alati Märts. Tilkuvad purikad katuseräästas täispäeva päikeses ja kuuskede rüppe peitunud tihaste kevadelaul annavad sellest aegsasti märku.

Valgus, iga päevaga suurem ja soojem.

Armastan talve, aga ootan kevadet. Niiske mulla lõhn, tärkavad lumikellukesed lumeaukudest sirutumas, trepil keskpäevapäikeses ulmelisi soojakraade näitav veidi kulunud termomeeter. Kassid päikeselaikudes nurrumas.

Ilm meie ümber, Loodus, kogu Maa. Universum oma kõiksuses. Kõik selleks, et meid hoida. Et me märkaks. Et me oleks olemas.

Praegu võiks võtta enda jaoks aega, et olla valmis suure kevade tormiliseks kasvamiseks. Võid veel vabalt teki alla sooja põõnama jääda, tahad, võid isegi veidi haige olla 🙂

(Kui tõesti juhtud haigeks jääma, siis taruvaigutinktuur muidugi.)

Kui tunned, et midagi on vaja teha, pane mõned seemned juba mulda– paprika ja pipar näiteks. Aseta seemnekarbid sooja päikeselisele aknalauale tärkamist ootama ja tee seejärel endale tassike mõnusat kuuma teed meega. Pea mõistlikku paastu, lase kehal valmistuda varajasteks päikesetõusudeks ja valgeteks öödeks, ka mäslevaks tormiks merel ja äikeseks.

Ära karda midagi. Ära vihka kedagi. Armasta ja lase loodul end armastada. Tunne rõõmu ja sul on kergem hingata, naerata ja sulle naeratatakse vastu. ♥