Maikuu on täies purjes ja kuigi sooja ei näita, on metsas siiski juba üht-teist korjata. Kevadistest seentest seekord ei räägi, kuigi kohati võis varakevadel kevad-kogritsat ja kurrelit korjata küll.

Praegu kevadel on väga hea metsades ringi kolada, sest hein on veel madal ja võsa pole veel nii lehtes, et ilma puuke korjamata läbi ei mahu.

Alustuseks tasub korjata värsket õhku ja linnulaulu 🙂 Meeletu sädin kevadises metsas pärast jäist vihmasadu paistva päikese ja pesapunumise tuhinas…

Kaunis kannikesevaip kuivanud rohust tärkamas, kullerkupud siin ja seal võsast päikese poole sirutumas, piibelehtede torujad lehed kuuskede alt oma imelise lõhnaga õisi peitmas. Tavalisel maikuul olen ikka emadepäevaks piibesid korjanud, aga mitte sel aastal. Liiga külm veel.

Värsked nõgesepuhmad metsasihil, ole ainult kraps ja näpista kaasavõetud korvi. Tarbi kevadel teena või tee suppi. Samuti hea õnne ja terava silma korral võid hommikuse omleti sisse leida tagasihoidlikke põdrakanepi võrseid, mis tõesti maitselt meenutavad veidi hernest või sparglit.

Kindlasti maitse kasepungasid ja tärkavaid kuusevõrseid! Palju süüa polegi vaja, isegi ühest pungast võid saada jõudu kogu päevaks. Metsaalused on kohati täis ka mustsõstra põõsaid, nende pungasid võib ka niisama ampsata, aga soovitan teha neist tinktuuri viinaga. Pudelike pungi täis, viin peale ja pimedasse seisma, paari nädala pärast võib juba maitsta, kui on magus, on valmis. Sõrmkübaratäis sulle sobival hetkel on väga toniseeriv.

Talviseks külmetusepeletuseks võib kuusevõrseid siirupiks keeta. Selleks on erinevaid retsepte, tavaliselt tuleb võtta võrseid sama palju kui vett, keeta, kurnata ja keeta tasasel tulel võimalikult vähese suhkruga siirupiks. Pean ütlema, et igal aastal on maitse veidi erinev, aga tasub teha alati. Ja seda siirupit on eriti hea jäätisele niristada, ei pea tarvitamiseks külmetust ootama jääma 🙂