veebruari maa

Lumevaikus. Uinunud maa. Raagus kirsipuudele rippuma jäänud jõulutuled heitmas sinasse sära. Varvaste vahel pehmed külmad helbed kõditamas. Vaikus paitab kõrvu. Punarindsed sulepallid uinunud õunapuude võras piiksumas. Kaunis elu. Ja elutus.

Üha valgenev veebruar oma säraga. Kevadelubadusega. Suusaradadega põlluveerel. Nii nagu peab.

Inventuur seemnekarbis. Mõistlik, et mitte kuhjata kokku ülemäärast tööd kevadel.

Vanad lemmikud ja uued huvitavad katsetused. Ajaga määratud kogemustest tulenevad piirangud ja nende rikkumine. Jälle.

Vanu Maalehe lisasid tulehakatusena kasutades ja enne huvi pärast läbi sirvides avastasin enda jaoks eile ühe uue taime. Salatkrüsanteem ehk kroonjas karikakar.

Õigemini, taime olen siin-seal õitsemas näinud küll, aga kasutamisele ei olnud senini tähelepanu pööranud. Tundub kohe eriti tore lilleke, sest õitseb kenasti ja on söögikõlbulik samal ajal. Igati kasulik siis minu kriteeriumite kohaselt.

Toivo Niibergi artiklit selle lillekese kohta saab lugeda siit: https://maaelu.postimees.ee/4198943/kroonjas-karikakar-on-hinnatud-salatitaim

Oluline on ära märkida, et ravimtaimena on salatkrüsanteemil seedetegevust soodustav, soolte patoloogilist mikrofloorat hävitav, närvisüsteemi rahustav ja põletikuvastane toime.

Kroonjas jaanikakar (Chrysanthemum coronarium) ongi see taim, mille õitest valmistada Hiinas tuntud krüsanteemiteed. Ehk siis tõesti kasulik kasvatada- lehed salatiks ja õied turgutavaks teeks.

Taim sisaldab kaltsiumi, rauda, magneesiumi, beetakaroteeni ning on oma diureetilise toime poolest hea neerude ja põie töö reguleerija ning maksa puhastaja. Tee joomine aitab eemaldada kehast liigse vedeliku ja alandada vererõhku. On antibakteriaalse toimega, ehk siis kasulik juua külmetuse korral (kopsud, neerud, põis), leevendab peavalusid, valusat kurku, vaigistab ärevustunnet.

Tee valmistamiseks võtta 1 tl kuivatatud õisi tassi kohta, valada üle kuuma veega ja lasta tubli 20 minutit tõmmata. Juua vastavalt enesetundele. Hea on mett ka lisada, et ained tee seest paremini omandada.

Lill on ka välispidiselt toimiv- rasuse naha korral võib õieleotist kasutada näoveena, vistrikele võib panna värsketest õitest ja lehtedest tehtud purustatud massi.

Sel aastal proovin ära. Ja tuleb vist ikka rohkem külvata, sest kui osutub eriti maitsvaks, võib juhtuda, et muidu õisi ei näegi.