Kõrvenõges– Urtica dioica kasvab kõikjal, ettevaatust liigse niitmisega- võib aiast üldse kaduda 😉
Kui aga asja metsa, saab alati ka sealt kraaviäärtest korjata.
Kõrvenõges sisaldab rohkesti klorofülli, flavonoide, parkaineid, räni- ja sipelghapet, kaaliumi, kaltsiumi, proteiini, rauda ja üldse kõike kasulikku. Toiteomadustelt on võrreldud näiteks oalistega.
Ravimina kasutatakse lehti ja juuri. Juurtest tehtud tee sobib näiteks meestele algstaadiumis eesnäärmeprobleemide leevendamiseks. Tee jaoks võtta 1 tl peenestatud kuivatatud juurt, lisada tassitäis keeva vett ja juua päeva jooksul paar tassitäit.
Kõrvenõgesest on abi aneemia korral, preparaatide kasutamine suurendab hemoglobiini ja erütrotsüütide kogust veres.
Juba märtsikuus on lumeta kevade korral võimalik väikesi nõgesepealseid verd puhastava teekuurina tarvitada. Kuurina teha umbes 2 nädalat hommikuti tassitäis, juua soojalt v jahtunult.
Välispidiselt tasub teha nõgesevanne paistetanud jalgadele, liigesevalude puhul on hea nõgeseõliga määrimine. Soojalt soovitan saunas ka nõgeseviht ära proovida, ajab vere korralikult liikvele. Ja pärast viha leotusveega juukseid loputada, tugevdab juuksekasvu ja võitleb kõõmaga.