Koirohi– Artemisia absinthum- järjekordne lemmik, aga minu aias looduslikult ei kasva. Ühel aastal hakkas hõbedane taimeke juhuslikust seemnest aias ühe õunapuu all kasvama, kuid kallis elukaaslane niitis selle suures agaruses maha. Seega pidin ostma koirohu seemned ja need peenrasse külvama. Üllatusin taime heast kasvust, sest lõpptulemusena kasvavad mul maasikate kõrval tohutud koirohupõõsad 🙂

Mulle tohutult meeldib värske koirohu lõhn, aga raske on harjutada ennast  koirohutee tuliselt mõruda maitsega.  Üllataval kombel mõjub koirohi mulle ergutavalt. Juua saab seda küll ainult lonkshaaval, aga palju polegi vaja.

Teest enam meeldib mulle suvel teha Hildegardi retsepti järgi koirohuveini, mis tema sõnade järgi: „ravib neeruvalu ja melanhooliat, teeb silmad selgeks, tugevdab südant, ei lase kopsudel haigestuda, soojendab magu, puhastab siseelundeid ja annab hea seedimise.”

Lisan ka retsepti, saate ise järele proovida 🙂

Hildegardi koirohuvein: vaja läheb umbes 60-70 gr värsket koirohtu (lehed ja varred)

750 ml punast v valget veini ja umbes 100 gr mett

Koirohi hakkida ja pressida mahl välja- vaja läheb umbes 30 ml mahla

kalla vein koos meega potti ja lase keema tõusta, lisa veini-mee segule koirohumahl ja kalla jook pudelisse. Jahedas kohas säilib aasta.

Hildegard soovitab seda veini juua maist kuni oktoobrini igal kolmandal päeval 1 likööriklaasitäis tühja kõhu peale.

Pean tunnistama, et mina teen vahest seda veini lihtsamalt- keedan korraks veini koos koirohuga läbi ja kurnan, lisan kuumale veinile mee. Samas regulaarselt kasutanud ei ole ja ei oska mõjude erinevust isiklikust seisukohast hinnata.