Harililik võilill– Taraxum officinale, või siis rahvapäraselt seaõis.

Võilille kasvatamiseks pole eriti vaja vaeva näha, kasvab täitsa ise igal pool 😉

Muidugi, kui juure tootmisega tegu, tuleb võilillelegi erilist hoolt näidata- rohida, kasta ja kindlasti väetada. Siis saate juured nagu porgandid, aga enda tarbeks kasvatades tasub lihtsalt kevadisel või sügisesel rohimisel siledamad ja priskemad juurikad kõrvale panna.

Võilillejuur sisaldab triterpenoide, seskviterpenoide, flavonoide, steroide, kumariine, fenoolhappeid, polüsahhariide. Lehtede ja õite koostis sarnaneb juurte omaga, eriti rohkelt on neis hüdroksükaneelhappe derivaate ja steroide. Need ainete sisalduse andmed pärinevad raamatust „Eesti ravimtaimed”, mille on koostanud A. Raal, M. Sarv ja K. Vilbaste. Ma ise leian taimi rohkem tunnetuse kaudu, aga tore on lugeda ka teadlaste tõestusi taimede raviomaduste kohta.

Ravimina kasutatakse ürti ja juurt, õitseb maist septembrini. Juurt kogutakse varakevadel enne lehtede kasvamist ja hilissügisel, kui suvel kogutud toitained on läinud juba juurtesse.

Juurt kuivatama hakates on see mõistlik puhastada mullast, pesta külma veega ja tükkideks lõigatuna mõneks päevaks närbuma panna ja seejärel kas kuivatis 40^o-50^oC juures või hästi tuulutatavas ruumis kuivatada. Lehti (ja ka õisi) kogutakse õitsemise ajal, närvutatakse natuke ja kuivatisse. Kuivatatud juured peaksid säilima kuni 5 aastat, lehed ja õied 2 aastat.

Võilill aitab sapihädade ja maksahaiguste puhul. Maria Treben soovitab kroonilise maksapõletiku puhul süüa 5-6 võilillevart päevas. Tema kogemusel aitab värskete varte söömine ka suhkruhaiguse puhul. Kui väga maitsema hakkab siis ka väike hoiatus: suurtes kogustes võib piimmahl põhjustada kõhulahtisust ja isegi südame rütmi häireid.

Salatina kevadiste lehtedega maiustada ei keela ka keegi, maitse asi, kasulik on kindlasti, puhastab keha ja toetab seedetegevust. Õitest keedetakse siirupit, talvel hea maiustada.

Siirupi tegemiseks korjake paar peotäit võililleõisi, valage üle külma veega ning ajage aeglaselt keema. Laske korra keema tõusta ja eemaldage pliidilt, laske kinnikaetult üleöö seista, võib isegi 24 tundi. Seejärel kurnake õied veest välja, lisage soovi korral pool kooritud sidrunit lõikudena ja umbes 1 kg suhkrut. Keetke nõrgal kuumusel kuni paksenemiseni. Parima tulemuse saab kui liigne vesi aurab ära ilma keetmata. Liiga vedel siirup võib minna ruttu käärima, liiga paks võib kristalliseeruda.

Värsketest võililleõitest ja õlist võib teha võililleõli– ja kastutada seda kasvõi salvi tegemiseks. Mina olen teinud salvi huultele, aeg ajalt võib seda isegi meie poest osta. Meeldib võililleõli lõhn ja kergelt rohekas värv. Kuna õli kuumutatakse koos võililleõitega 50 kraadi juures, jäävad sellesse ka peale taime väljakurnamist võilille kasulikud ained.

Võilille piimmahlaga võib määrida konnasilmi ja soolatüükaid. Ise proovinud ei ole, aga äkki aitab?

Kokkuvõttes on tegu imelise taimega, kevadel kuldne nagu päikene ja väga sooja energiaga.